Книги, похожие на «Сьюзен Виггс, Armuke»

Artiklikogumik «Sotsiaalsed mängud kunstiruumis» sisaldab kunstikriitilisi tekste nullindatest. Artiklid käsitlevad kujutavat ja elektroonilist kunsti. Lisaks kajastavad kirjutised neid sotsiaalseid mänge, mida inimesed mängivad kunstielus ja väljaspool seda. Tekstivalik esindab subjektiivset vaatepunkti, tagasipilguga üheksakümnendatele. Siin on vihjeid kunstielus korduvale, mis ei olene ajastutest ja perioodidest. Autori peatähelepanu on suunatud elektroonilisele ja digitaalsele kunstile nii Eestis kui ka teistes riikides. Digitaalne kunst oma mitmekesistes vormides on tema arvates ainuke rahvusvaheline kunstinähtus 20. sajandil, milles eesti kunstnikud osalesid selle kujunemisega samaaegselt. 21. sajandi algus, nullindad, viisid edasi 1990. aastail tekkinud kunstipilti, kuigi erutus uute tehnoloogiate saabumise üle jääb eelmisesse sajandisse.Artiklites analüüsitakse Ülo Soosteri, Ilja Kabakovi, Raul Meele, Ants Juske, Ivar Kaasiku, Tiia Johannsoni, Maike Londi, Enn Põldroosi, Mari Sobolevi, Jaan Toomiku, Ed McGowini, Benjamin Wassermani, Kaljo Põllu ja Enno Halleki kunsti- või kuraatoriprojekte. Kogumik annab ülevaate nullindate kunstielust Eestis ja välismaal ning on jätkuks autori 1990. aastaid kajastavale artiklikogumikule «Ekraan kui membraan».

"Raadio" viib lugeja Liivimaale, Pariisi ja New Yorki. Romaani tegevus toimub reaalajas. Minajutustaja on gay, kes on eestlaste elu suhtes üsna irooniline.

Vägivallatu suhtlemine (VVS) on meetod kaastundlike suhete saavutamiseks, mille töötas välja 1963. aastal Marshall B. Rosenberg, kes on seda sestsaadik pidevalt täiendanud. VVS pakub põhitõdede raamistikku ja oskusi, lahendamaks inimeste probleeme kõige intiimsematest muredest kuni globaalpoliitiliste konfliktideni.

David Herbert Lawrence (1885-1930) on eesti lugejale tuntud ennekõike romaanikirjanikuna. Samavõrd tunnustatud on ta aga ka lühiproosameistrina, kelle looming on oluliselt mõjutanud 20. sajandi kirjandust. Valik D. H. Lawrencei lühijutte on koondatud kogumikku Ema ja tütar, mis ilmub sarjas Klassikalised lood.

Radchi kosmilise impeeriumi valitseja on andnud Breqi käsutussesõjalaeva Kalri Halastus ja saatnud ta ainsasse kohta, kuhu Breq oli nõusminema, et impeeriumis möllava kodusõja ajal sealsete elanike rahu jaturvalisust kaitsta. See on Athoeki tähesüsteemi orbitaaljaam, kus töötabaiakorraldajana leitnant Awni noorem õde.Athoek annekteeriti kuuesaja aasta eest ja nüüdseks on kõik elanikudtsiviliseeritud – või peaksid olema. Ent kõik pole nii rahulik, kuipealtnäha paistab. Vanad rahvustülid pole kadunud, teeistanduste töölisedpole oma elutingimustega rahul, tühjas naabertähesüsteemis kummitab jatundub, et presgerite võõrrass on hakanud toimuva vastu huvi tundma. Nendehuvi pole aga kunagi heatahtlik. „Abistav Mõõk” on romaani „AbistavÕiglus” (e.k 2015) järg.