Книги, похожие на «Барбара Картленд, Armastusest sündinud»

Shetlandi saarestikku kuuluval tillukesel Fairi saarel, mida maailm tunneb eeskätt imepeente kudumite ja kuulsa linnuvaatlusjaama järgi, rullub lahti Agatha Christie vääriline mõrvamüsteerium. Ann Cleevesi kriminaalromaan paneb proovile lugeja tähelepanelikkuse, järeldusoskuse, inimesetundmise ja kaasaelamisvõime ning tutvustab ühtlasi eesti lugejale nii võõrapärast, ent teisest küljest ka tuttavlikku olustikku.Noor Shetlandi politseinik Jimmy Perez – see nimi pärineb enam kui neljasaja aasta tagant, ühelt Võitmatu Armaada madruselt – saabub koos oma armsama Franiga kodusaarele, et tähistada koos vanematega oma kihlust. Kihluspidu toimub linnuvaatlusjaama söögisaalis ja külalisteks kutsutakse ka vaatlusjaama personal ning kohalviibivad külastajad – kirglikud asjaarmastajatest linnuvaatlejad. Ning siis juhtub midagi ootamatut. Idülliline, vähem kui saja püsielanikuga saareke muutub tormist äralõigatuna omamoodi põrguks ja tormivangi jäänud linnuhuvilised peavad elama teadmisega, et nende keskel puhketoas ja nende ühises söögilauas istub mõrvar. Ainult et kes? Torm kestab, lahendus ei näi lähenevat. Kuni …

«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist üleüldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonipärija Louis XV-nda alaealisuse tõttu hakkas riiki juhtima Orléans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afäär langeb just sellesse ajajärku. Valitseva ringkonna argielu oli üks lõpmata pillerkaar, õukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga põhja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Tõepoolest, «Pärsia kirju» lugedes jääb mulje, et maailm pole mitme sajandi vältel suurt muutunudki. Aga kas siis šedöövritega pole ikka nii? Eks nad seetõttu šedöövrid olegi, et aeg pole suutnud nende sõnumit kahandada ega ähmastada. … Kaks noort pärslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin kõik näevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi

Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi.[…]Armsad eesti vennad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid Põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on toimetused toimetatud ja askeldused askeldatud; mis täna tegemata jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videvikurahu katki – ei ole ju noortel inimestel kusagil voodissepugemisega ruttu –, aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne.[…]

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel?Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost.Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.