Книги, похожие на «Барбара Картленд, Armastuse varjus»

THE NEW YORK TIMESI BESTSELLERUSA NATIONAL BOOK AWARDI FINALIST 2015USA NATIONAL BOOK CRITICS CIRCLE’I ROMAANIAUHINNA FINALIST 2015Igal lool on kaks poolt.Igal suhtel on kaks vaatepunkti.Ja vahel selgub, et õnneliku abielu alus on valed, mitte tõde.Lotto ja Mathilde on kahekümne kahe aastased, kõrget kasvu, kaunid, hullumeelselt armunud ja määratud saavutama midagi suuremat. Uut. Kakskümmend neli aastat hiljem äratab nende püsikindel abielu endiselt kadedust nende sõprades. Kuid tegelikult ei ole kõik nii lihtne. „Moirad ja fuuriad“ jutustab ühe abielu loo nii mehe kui naise silmade kaudu nähtuna. Mees on tunnustatud näitekirjanik, kelle osaks väljavalitus (moirad ehk saatusejumalannad). Sünge lapsepõlvesaladus, mida naine mehe eest varjab, teeb tema pigem äraneetuks (fuuriad).

Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda jutuvõistluse võidutööd. Siit võib lugeda koloniaalajastu Hiina ülikuid teenivatest salapärastest tegelastest, aga ka detailselt ülesehitatud aurupunk-maailmast. Vaimukas jutus sõlmib kass kuradiga lepingu, mis ta omanikule pehmelt öeldes peavalu põhjustab. Modifitseeritud dissidendid võitlevad militaarvalitsuse vastu. Sõjaväelane satub postapokalüptilises Eestis deemonlikku lõksu. Riia keisririigis kohtuvad eradetektiivid ajalooliselt tuntud suurmehega. Kübermaailma elanikud püüavad ellu jääda maatöid tehes. Elame kaasa kahe õe kannatustele sõjakeerises. Mõtleme isa ja poja suhetele külaühiskonnas, kus turistidele küttimisretki korraldatakse, ja saame teada, miks keegi pole enam hulk aega Kuul käinud.

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt. Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas: Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.

Romaani «Suure meistri käsi» peetakse gruusia proosa üheks tippteoseks. Selles on kujutatud perioodi mis eelnes Gruusia ajaloo «kuldsele sajandile», nõndanimetatud Gruusia renessansile (XII saj.), mida iseloomustab riigi erakordselt suur sõjaline ja poliitiline võimsus ning kultuuriline õitseng. Käsitletud ajajärgul – XI saj. alguses – kestab Gruusias juba eelmise sajandi lõpul alanud võitlus riigi ühendamise eest ning on märgata esimesi edusamme kunsti, eelkõige arhitektuuri valdkonnas. Teose süžee aluseks ongi võetud Svetitshoveli peakiriku ehitamine Mtshetas. Romaanis figueerivad ajaloolised tegelased kuningas Giorgi, katoolikos Melkhisedek ja ehitusmeister Arsakidze.