Книги, похожие на «Барбара Картленд, Armastuse silmad»

Paljud kadestavad noore kirjaniku Margarita elu: suurilmapeod, maailmanimega moekunstnike disainitud riided, moodne kirjastajast armuke… Miski ei puuduta eduka kaunitari hinge ja seda enam ei oska keegi arvata, et ta elab minevikus, püüdes unustada kahe aasta tagust vapustavat armuromaani teleajakirjanikuga. Margarita on aga kindel, et nad kohtuvad veel.

Eesti vanasõnade põlislaas on rikas ja üllatav nagu elu ise. Sellest võimsast metsast on folkloristid Piret Voolaid ja Risto Järv ning kirjanik Loone Ots valinud 1111 tuntumat tarkusetera. Pea iga olukorra või nähtuse kohta on siit raamatust vanasõna võtta. Kes otsib, see leiab.Vanasõnade tarkus on kandunud põlvest põlve. Ka 21. sajandil on see ikka veel asjaks ja abiks. Vanade tekstide kõrvale sünnib pidevalt uusi – kindel tõend vanasõnade elujõust. Esivanemate praktilise nutikuse kõrval vaimustab ka ütluste imeline sõnaseade, nõtke ja just naelapea pihta tabav eesti keel.Rahvatarkuste juurde lisatud selgitused pärinevad nii arhiivi teadetest kui ka koostajate kogemustest. Sõltuvalt olukorrast on vanasõna alati õige. Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab.

Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste. Suvenumbris on SUUR INTERVJUU Toomas Hendrik Ilvesega, intervjueeris ajaloolane Aro Velmet. Esikaanel tänavakunstnik Edward von Lõnguse “Droonitüdruk”.Nubri kaasautorid: Kadri Liik, Sergei Metlev, Mihkel Kangur, Raivo Vare, Viljar Arakas, Robert Kitt, Tõnu Palm, Paavo Kangur, Kaido Pajumaa, Kaidi Ruusalepp, Piret Mürk-Dubout, Raimo Ülavere, Tõnu Õnnepalu, Valner Valme, Vilja Kiisler, Helen Sildna, Johanna Maria Mängel, Armin Kõomägi, Trad. Attack!, Liisi Voolaid, Hendrik Toompere, Aavo Kokk, Margit Kõrvits, Andrei Liimets, Igor Sööt, Kadri Kroon, Tauno Laasik, Mart Kase, Priit Kuusk, Jarek Jõepera, Eia Uus, Katrin Saali Saul, Kadi Kütt, Andrus Kivirähk, Annika Laats, Kristjan Port, Raul Oreškin, Vello Nelikendkaks, Lugejakiri, Ander Avila, Marko Mäetamm, Ülle Jukk, Iris Kivisalu.

456 lk„Brežnevi lapsed“ on autobiograafiliste sugemetega romaan stagnatsiooniaegsest Eestist ja taasiseseisvuse algusaegadest. Meenutused hakkavad hargnema rahulikust mereäärsest Ruha külast ja viivad edasi 1970.– 1980. aastate vahetuse Tallinnasse, läbi lapse silmade nähtud nõukogude koolisüsteemi varjatud julmusesse ja 1990ndate alguse varakapitalismi. Autor sündis 1964. aastal Tallinnas tatari perekonnas ja siin käis ta ka koolis. Pärast Moskva ülikooli filoloogiateaduskonna lõpetamist abiellus ta hollandlasega ja elab 1989. aastast Hollandis. Romaani esmatrükk ilmus pealkirja „Не боюсь Cиней бороды“ all.

Rublaaja lõpu segaduses juhtus kummalisi asju. Olukorras, kus miski ei olnud kindel, valuutakursid käisid ettearvamatuid radu, pangandus oli lapsekingades ja mingisugusest majandusest ei saanud rääkidagi, võis leidlik inimene väikese õnne toetusel väga kiiresti rikkaks saada. Aga mis siis, kui see inimene oli parandamatu unistaja ning õnne asemele astus kellegi teise eksitus? Siis hakati väikelinna ehitama rahvusvahelise haardega filmistuudiot ja endale nii-öelda eluajal ausammast püstitama.