Книги, похожие на «Laura Brentwood, Armastuse mõistatused»

Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi klassikalised teosed neis pisut erineda. Näiteks on „Faustis” mingi sõna vahetusse läinud. Või on vennad Grimmid leidnud oma raamatusse täiendava muinasjutu või paar. Mõned raamatud on unikaalsed, seotud ainult ühe konkreetse maailmaga, mõned võivad aga reeta Raamatukogu saladusi.Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel Londonisse, võtta raamat, tulla märkamatult tagasi. Aga raamat on juba varastatud ning seda näivad otsivat väga mitmed jõud alustades Liechtensteini saadikuga ja lõpetades salaühingutega. Liechtenstein, muide, on üks Euroopa suurjõude, sest just seal valmistatakse haldjate võluväe abiga maailma parimaid tsepeliine. Genevieve Cogmani „Nähtamatus raamatukogus” on salapära ja maagiat, ustavust ja reetmist, aurupunki ja armastust raamatute vastu – lühidalt: see on hõrk kokteil igale maitsele.

“Mäeküla piimamees” ilmus esmakordselt trükist 1916. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda loetakse tema tugevaimaks teoseks.“Mäeküla piimamehest” valmis 1965. aastal režissöör Leida Laiuse käe all mängufilm, kus peaosi mängisid Jüri Järvet, Elle Eha ja Ants Lauter.1.0

See on romaan Vene–Ukraina relvakonflikti raames toimunudlahingutest Donetski lennujaamas. Tegevuse peajoon areneb minutite kaupa enamkui 240 päeva pikkuse (maist 2014 kuni jaanuarini 2015) piiramise viimase viiepäeva jooksul. Romaani kangelased on väljamõeldud, kuid enamik lahingustseeneja sõjasündmusi on võetud elust ning põhinevad isiklikel läbielamistel.Peale autori kogemuste on raamatu aluseks nelikümmend kolm tundi intervjuusidlahingutes osalenud sõdurite ja ohvitseridega, kes kaitsesid lennujaama viimasepäevani. Sergei Loiko (1953), lõpetas Moskva võõrkeelte instituudi ja teenisenne ajakirjanikukarjääri strateegilistes raketivägedes. Aastast 1991töötab ta ajalehele Los Angeles Times. Loiko on valgustanud sõjategevustMägi-Karabahhis, Rumeenias, Tadžikistanis, Tšetšeenias, Gruusias,Afganistanis, Iraagis.

Markii suudles neiut meisterlikult ja kirglikult."Homme," ütles ta, «viin ma teid oma maamajja. Seal olete te kaitstud ja mitte keegi ei sa teid enam solvata ega rünnata.» Aramintale tundus, nagu oleks jäine käsi tema südame ümbert kinni võtnud ja seda aeglaselt pigistanud. Hoolimata noorusest ja kogenematusest mõistis ta täielikult markii sõnade tähendust. «Kas te… palute mind…» alustas ta lauset, kuid ei suutnud lõpetada. «Ma pakun teile oma kaitset, Araminta. Te saate minu omaks ja me saame koos väga õnnelikuks.» alulise teadmisega, et markii soovis teda vaid oma armukeseks, põgenes Araminta häbistatult aiast.