Книги, похожие на «Santa Montefiore, Armastuse ja sõja laulud»

Esimeses loos algavad sündmused, mis seriaali 100.osas lõpliku lahenduse leidsid. Psühhopaat, kelle ema nad isaga tema sünnipäeval maha jättis, hakkab emaga sarnanevaid naisi tapma. Võluv ja andekas, karismaatiline ja liigutav geenius, keda kehastas Tambet Tuisk, kui mäletate. Kui mitte, saate TV3 kodukalt üle vaadata. Asjaolu, et romaniseering on soovitatud noortele 12+ tekitab vägisi mõtte, et lisaks lastele-keelatud raamatutele-filmidele kuulutatakse välja ka meestele keelatud. Tekivad vanasõnade-põhised uussõnad: mees räägib, kui kana pissib ja mees on kodu peegel ning mehe suu ei valeta… Selles ulmelises õõvas on ka midagi head. Ahistatud isased ei saa enam sead olla, nad ei valeta sel lihtsal põhjusel, et kui harva saab – rääkida ja üldse kõike – pole aega bluffida. Või vähemalt naised loodavad nii.

Romaani tegevus leiab aset pärisorjuse viimasel aastakümnel Süda-Eestis, Laiusel – unustatud kuningalinnas, kus mitu võimu oli kunagi oma kanda kinnitanud. Selle rahvalik-nõialiku loo keskseks tegelaseks on paljulapselise pere ema, kõrtsinaine Gerdruta, kes on oma nutikuse ja tahtejõuga kindlustanud arvestatava elujärje nii endale kui oma lastele, kes kõik tegutsevad mõisas või selle lähikonnas. Heal järjel peenemat maarahvast kiusavad aina magusamad unelmad, mida tahavad teoks teha ka Gerdruta pojad, jättes seejuures arvestamata oma ligimeste huvid. Aegapidi hiilib Gerdrutat kummitama minevik, see, mida ta on valesti teinud või keda kõrvale heitnud. Ühes minevikuga saabuvad Laiusele tegelased, kes tuletavad meelde möödunut ja panevad unistama tulevikust. Kõik muutub äkitselt, kui…Tugeva rahvusliku koloriidiga, arvult 16ndasse romaani on autor põiminud pärimusi ja rahvajutte ning sedagi, mis Laiuse kohta ehk laiemalt teadmata.

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.Illustreeritud eriväljaanne valmib romaani 20. aasta juubeliks.