Книги, похожие на «Барбара Картленд, Armastus lõpeb keskööl»

“Maalingutega mees” on esimene osa uuest fantaasiasarjast “Deemonite triloogia”. Selle tegevus toimub maailmas, kus inimesed peavad öö saabudes varju otsima majadest, mida kaitsevad loitsumärgid, sest pimeduses tulevad välja maa-alused, deemonid, kes rebivad tükkideks kõik, kes neile ette satuvad. Seal maailmas kasvavad eri paigus kolm last, kellest saavad täiskasvanuna sõdalane, ravitseja ja muusik. Nende oskused aitavad neil jõuda jälile deemonite saladusele ja annavad vaevatud inimkonnale lootust kurjuse painest vabaneda.“Maalingutega mees” valiti möödunud aastal Amazon.com’i parimate fantaasiateoste hulka, see on tõlgitud paljudesse keeltesse ning seda peetakse üheks viimaste aastate huvitavamaks fantaasiakirjanduse raamatusarjaks.

“Fööniksi lapse” teise raamatu sündmused algavad aastal 1244. 26-aastaseks saanud Eleyne, põletusarmid näol ja haavad hinges, püüab Alexanderi kaotamise valust üle saada ja edasi elada. Kaunis naine on julma ajastu ja meeste tujude mängukann, kelle tahtest ei olene midagi. Või siiski?Eleyne jääb ilma paljudest armastatud lähedastest. Nägemused, mis ilmutavad end üha sagedamini ja selgemini, ei aita õudusi ära hoida. Mitte miski ei suuda saatust väärata. Eleyne ootab kogu elu Einioni ettekuulutuse täitumist, kuigi usk, et tema järeltulijast saab alguse võimas kuningatesugu, hakkab kahanema.

Vale nime all põgeneb noor Sandrine sõja süngustest päikesesse uppunud varasuvisesse Rootsi. On aasta 1945. Tema ainsaks pagasiks on laps, kellest ta kavatseb lahti saada, ja ohtlik saladus.Seitse kuud hiljem seisab ta saarestiku kõige kaugemal saarel, seljas pruudirüü. Kõrgklassi külmas Cederite perekonnas õpib Sandrine uusi saladusi hoidma, samal ajal kipub tema minevik talle järele jõudma. Kes ta on? Mis sõja ajal juhtus?Siis sünnib tütar Vera. Koos temaga hakkab tõde kildhaaval päevavalgele ilmuma.„Vera” on võimas jutustus põgenemisest ja ellujäämisest, emadest ja tütardest, põlvest põlve kanduvast süüst ja armastusest.„Ühte looduse mõistatust ei suuda keegi seletada: kuidas saab mererohi veemasside tohutu surve all nii kaalutult hõljuda? Mõnikord, kui mul und ei olnud, kerkisid mu silme ette mere põhjas otsatult pehmelt heljuvad kaalutud adruvarred. Siis mõtlesin, et pean muutuma samasuguseks. Hoolimata survest olema kaalutu. Hõljuma, ehkki see tundub võimatuna.”

Inimlik komöödia. Stseenid provintsielust