Книги, похожие на «Erik Tohvri, Äri ja armastus»

Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.Seekordses numbris on taaskord palju põnevaid kirjutisi, suuremal või vähemal määral käib neist kõikidest läbi uuega kohanemine, loodame, et need annavad mõtteainet ja inspiratsiooni. Näiteks sommeljee Igor Sööt tutvustab kolme tänast veinikaupmeest, kes kasutasid osavalt ära 10 aasta taguse majanduskriisi poolt tekitatud olukorra, mis viis nad kõik kannapöördeni oma elus, äris ja tegemistes. Uue ja vana majanduse teemal (aatomid ja bitid) pidasid haarava vestluse ettevõtjad Viljar Arakas ja Sten Tamkivi; Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov kirjutab muutustest maailmapoliitikas ja Eesti kohast selles supis; ajakirjanik Marian Võsumets liitus populaarse kohtinguäpiga Tinder ja uuendas oma teadmisi deitimiskultuurist; tenniseedendaja Toomas Kuum vestles aga tippspordiga lõpparve teinud Eesti läbi aegade edukama meestennisti Jürgen Zopiga.Sotsiaalmeedia ja sõnavabaduse teemal kirjutavad Ilmar Raag ning Soraineni advokaadid Maria Pihlak ja Carri Ginter, nende artikkel paneb Twitteri hiljutise Donald Trumpi “tühistamise” järel mõtlema, kas sotsiaalmeedia on parem Trumpiga või Trumpita? Lisaks on juttu muutustest kultuuritarbimises, kodanikupalgast, uue rubriigina alustab “Kunst kodudes”, kus esimesena räägib oma suhetest kunstiga kirjanik Jan Kaus. Ajakirja keskel on ka tavapärane originaalnovell ja luulerubriigis võtavad kohad sisse Keiti Vilms ja Anna Haava. Numbri suur intervjuu on aga meie kaasautori ja kirjaniku Tõnu Õnnepaluga, mille kohta teda usutlenud Valner Valme ütleb, et “siin väärib iga lause eraldi väljatõstmist.”

„Hundirada” on lugu sellest, kuivõrd juhib meie elukulgu päritolu ja kui vaba on inimene ise oma elu üle otsustama. Paari aasta eest leseks jäänud Teppo on saanud talviseks ajaks tööotsa järve saarel. Ühel päeval haagib end Teppole sappa bravuurikas naine koos väikese lapsega. Üle öö muutunud ilmaolud on järgmiseks hommikuks tagasitee külla ära lõiganud ja Teppo on saanud endale vastu tahtmist uue perekonna. Kui naine ühel ööl kaob, jääb võõras veidralt tõsiste silmadega Sasha Teppo hooleks.Mida vanemaks Sasha saab, seda enam kerkivad üles küsimused tema päritolu kohta: kes ta on, kus on ta juured ja kes oli ta ema, see kummaline naine, kelles pulbitses ühteaegu nii meeletu elutahe kui ka raevukas enesehävituslikkus. Kui välja ilmub Gregor, ema kunagine kallim ja sõber, hakkab Sasha üha enam aimama, kuivõrd eriskummalist päritolu ta tegelikult on. Katrin Johanson (snd 1972) on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži näitekunsti erialal, töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna ning illustreerinud raamatuid, praegu töötab ta inglise keele õpetajana. „Hundi¬rada” on Katrin Johansoni kolmas romaan. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud tema romaanid „Läbikäidavad toad” (2015) ja „Atlantis abajas” (2016).

Minavormis kirjutatud noorsoojutustus algab ootamatu õnnetusega – peategelane Maria kaotab oma ema. Milline näeb tema elu välja pärast seda? Kuidas ta tuleb toime leina, segaduse ja uute inimestega oma elus? Kristiine Kurema “Jäätunud võõras” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

"Will Hurley on Dublini elitaarse St. John'si kolledži nägus ja sarmikas tudeng – ja ühtlasi sarimõrvar, kes uputab oma ohvrid Grand Canali mudastesse vetesse. Vaid 19-aastasele Willile mõistetakse eluaegne vanglakaristus ja ta lukustatakse psühhiaatriahaiglasse.Väikelinna tüdruk Alison Smith tuleb koos parima sõbra Liziga Dublinisse õppima ja armub Willi, kuid õnnelik ja piduderohke tudengielu ei kesta kaua. Liz leitakse kanalist – ja Kanalimõrtsukaks osutub poiss, kelle kõrval ta hommikuti ärkas. Alison tõmbab oma senisele elule kriipsu peale, kolib Hollandisse ega tõsta enam jalgagi Iirimaale.Aastaid hiljem koputavad Alisoni uksele Garda uurijad teatega, et kanalist on leitud järjekordne laip. Ikka veel luku taga istuv Will lubab anda kasulikku infot, kuid nõustub rääkima üksnes Alisoniga. Vastumeelselt nõusse jäädes satub noor naine valede keerisesse, mis pöörab pea peale tema senised arusaamad ning ähvardab lõpuks uputada ka teda ennast. Catherine Ryan Howard (1982) on iiri kirjanik ja elab Dublinis. 2019. aastal lisas Guardian „Valetaja tüdruku“ 50 silmapaistvaima naisautori kirjutatud kriminaalromaani nimekirja. Will Hurley on Dublini elitaarse St. John'si kolledži nägus ja sarmikas tudeng – ja ühtlasi sarimõrvar, kes uputab oma ohvrid Grand Canali mudastesse vetesse. Vaid 19-aastasele Willile mõistetakse eluaegne vanglakaristus ja ta lukustatakse psühhiaatriahaiglasse.Väikelinna tüdruk Alison Smith tuleb koos parima sõbra Liziga Dublinisse õppima ja armub Willi, kuid õnnelik ja piduderohke tudengielu ei kesta kaua. Liz leitakse kanalist – ja Kanalimõrtsukaks osutub poiss, kelle kõrval ta hommikuti ärkas. Alison tõmbab oma senisele elule kriipsu peale, kolib Hollandisse ega tõsta enam jalgagi Iirimaale.Aastaid hiljem koputavad Alisoni uksele Garda uurijad teatega, et kanalist on leitud järjekordne laip. Ikka veel luku taga istuv Will lubab anda kasulikku infot, kuid nõustub rääkima üksnes Alisoniga. Vastumeelselt nõusse jäädes satub noor naine valede keerisesse, mis pöörab pea peale tema senised arusaamad ning ähvardab lõpuks uputada ka teda ennast. Catherine Ryan Howard (1982) on iiri kirjanik ja elab Dublinis. 2019. aastal lisas Guardian „Valetaja tüdruku“ 50 silmapaistvaima naisautori kirjutatud kriminaalromaani nimekirja. "