Книги, похожие на «Deborah Crombie, Ärge leinake oma surnuid»

George R. R. Martin, „Valguse hääbumine“„Troonide mängu“ saaga legendaarse autori George R. R. Martini (1948) debüütromaaniks oli 1977. aastal sünge kosmoseooper „Valguse hääbumine“, mis jõudis ilmumise järel kohe ulmekirjanduse prestiižikaima preemia – Hugo auhinna finalistide sekka ning kandideeris ka Briti Fantaasiaauhinnale.Hulkurplaneet Worlorn, mis ühegi tähesüsteemi juurde ei kuulu ja millel elavad kummalisi vanu kombeid austavad ning end aadellikuks pidavad kuritegelikud jõugud, on pikka aega püsinud kuue päikese juures, nüüd aga neist eemaldumas. Valguse aeg, pidustuste aeg on lõppemas, kui sellesse maailma satub seikleja Dirk t’Larien, kes otsib oma kunagist armastatut Gwen Delvanot, kuid satub manipuleerija lõksu ja osutub tahtmatult oluliste sündmuste vallandajaks. Tõlkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Krošetskin. 366 lk. Sari: Orpheuse Raamatukogu. Kirjastus Fantaasia.

Teismeliste väljasõidul on ootamatud tagajärjed, kui noored valel ajal valesse kohta satuvad. Algab kassi-hiire mäng, mis paneb proovile osalejate sitkuse, taibukuse ja sõprussuhted. Miski pole nii, nagu algul näib, igaüks võib olla reetur. Sündmused arenevad kiiresti, keegi karastub, keegi murdub. Kas meie oleksime selliseks katsumuseks valmis, kui saatus meile väljakutse esitab?Eet Tuule kaasakiskuv, tempokas ja muheda huumoriga kirjutatud romaan viib meid seiklema metsa, Tallinna ja Saaremaale. Noorteromaanist „Sundsuvitaja” juba tuttavate Taneli, Sandra, Ringo ja nende uute sõprade seltsis saab lugeja lahendada kuritegusid, elada kaasa nii mõnelegi kaunile armastusloole kui ka seigelda looduses.Eet Tuule on varem avaldanud kaheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” (2015), „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” (2017), „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus” (2018) ja „Jaanituli Käopesas” (2018).

Kui Korede õhtusöögi katkestab ta õe Ayoola telefonikõne, siis ta juba teab, mida temalt oodatakse – pleegitaja, kummikindad, raudsed närvid ja häirimatu kõht. See oli juba kolmas kallim, kelle kaunitarist Ayoola „enesekaitseks“ teise ilma saadab, ja kolmas jama, mille Korede peab ära klaarima – nii otseses kui kaudses mõttes.Korede teab, et ta peaks politseisse minema, aga ta armastab oma õde ‒ ega ilmaasjata ei öelda, et pere on alati kõige olulisem. Pingete leevendamiseks käib haiglas õena töötav Korede pihtimas ühele koomapatsiendile, kelle ärkamiseks pole enam lootust.Ja siis ühel päeval hakkab Ayoola käima kohtamas sümpaatse noore arstiga haiglast, kus Korede töötab – enamgi veel, Korede on temasse salamisi juba pikka aega armunud. Ta ei taha, et too lõpetaks vereloigus, nuga seljas … Ja siis ärkab ootamatult mees, kellele Korede on pihtimas käinud.Koredel seisab ees mitu rasket valikut.„Minu õde, sarimõrvar“ on musta huumoriga vürtsitatud lugu verest, mis on paksem kui vesi … ja mida on märksa tülikam vaiba seest kätte saada.

"Joomahullu päevaraamatu" järg. Peategelane Juha Berg seikleb iharate naisreisijate, isesüttivate tiblade ja narkokurjategijate keskel. Kuhugi pole kadunud ka vanad joomavennad: idioodist rasvarull Kristian ja sõjahull sadist-pervert Mikael.