Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Lea Jaanimaa, Äratundmishirm»

Egert Anslan
„407 Karaati“ on erootiliste sugemetega psühholoogiline kriminaalromaan, milles segunevad Londoni kõrgseltskond ja Vene allilm. Lugeja satub rahvusvahelise kuritegevuse maailma, kus räpased teod on peidetud säravate maskide taha, kus kõigi põhimõtetel on murdumispunkt ja usaldust saavad endale lubada vaid surnud. Juudi lesele pärandatud briljanti asub jahtima Moskva parim petuskeemide meister, kes kasutab ohvri südame võitmiseks 17nda sajandi Prantsuse õukonna võrgutamiskunsti. Saatuse vangerdus muudab aga paarisuhte painavaks armukolmnurgaks, millest kellelgi pole võimalik tervena välja tulla. Loo pealispinna alt kooruvad välja üha uued ja šokeerivamad infokillud, mis kogu algselt kavandatud süsteemi lõhki löövad. Sündmuste keerises saavad omadest verd ihkavad võõrad ning senised vaenlased avastavad end tahtmatult abimeeste rollis. Londoni kõrgseltskond ja Moskva kriminaalid mõtlevad üksteise võidu välja skeeme, mis neil tekkinud kaoses pinnale aitaks jääda. Just siis, kui situatsioon näitab laabumise tundemärke, selgub, et käimas on elu ja surma piiril balansseeriv topeltmäng, milles ükski osalejatest ei aima, et tegelikult toimub kulisside taga midagi muud. Keegi on salamisi olukorda oma kontrolli all hoidnud. Või kas ikka on?
Erik Tohvri
Oma uues raamatus „e-armastus“ räägib Erik Tohvri tänapäeva inimeste võõrandumisest üksteisest, millele aitab kaasa ka nn sotsiaalmeedia. Autor kirjeldab sageli halenaljakaid olukordi, millesse võivad sattuda inimesed, kes suhtlevad üksteisega peamiselt või ainult interneti teel, n-ö silmast silma nägemata. Tehnoloogia arengut siiski ei rünnata, vaid esitatakse küsimus, kust jookseb selle kasutamise piir ja mil määral see mõjutab inimelusid ja -saatusi.
Nele Neuhaus
Vihmasel novembripäeval kutsutakse Frankfurdi politseijaoskonna detektiivid Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein uurima kummalist liiklusõnnetust: üks naine on kukkunud jalakäijate sillalt otse all sõitvale autole. Tunnistajad väidavad, et teda lükati. Juurdlus viib Pia ja Oliveri väikesesse külla, kus ohver elas. Septembriõhtul üksteist aastat varem lähevad sealtsamast külast jäljetult kaduma kaks seitsmeteistaastast tüdrukut. Nende mõrvas mõistetakse kaudsete tõendite põhjal süüdi kahekümne kahe aastane Tobias Sartorius, Rita Crameri poeg, kes pannakse kümneks aastaks trellide taha. Pia ja Oliver kuulevad, et Tobias on pärast karistuse kandmist kodukülla tagasi pöördunud. Kohalikud on tulvil vaenu. On rünnak Tobiase emale kuidagi asjaga seotud? Külaelanikke küsitledes põrkavad uurijad vastu vaikimismüüri. Ja siis läheb kaduma järgmine noor neiu ning tundub, et koletislikud minevikusündmused on maalilises maakohas taas ärkamas. Uurimisest saab võidujooks ajaga, sest külaelanike jaoks on süüdlane selge – ja sel korral on nad valmis kohtumõistmise oma kätesse võtma. Kaasakiskuvalt põnev, inimloomuse ja ühiskonna sügavamaid tumedaid hoovusi paljastav mitmekihiline mõrvamüsteerium ei paku mitte ainult haaravat lugu, vaid uurib ühtlasi tagajärgi, mida võivad ühes väikelinnas kaasa tuua kuulujutud, võimumängud ja püüdlus iga hinna eest hoida püsti lugupeetuse fassaadi. „Lumivalgeke peab surema“ on tunnustatud Saksa krimikirjaniku Nele Neuhausi suurepärane põnevik, mis avab tema Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarja.
Arne Dahl
Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul?Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.„Europa blues“ sai 2004 Taani krimikirjanduse auhinna (Palle Rozenkrantz Prisen) kui aasta parim rahvusvaheline põnevik. Aprillis 2005 oli teos nr 1 KrimiWelt-Bestenliste’s Saksamaal. Raamatu põhjal on valminud samanimeline 2-osaline telefilm (2012, BBC Four).Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud romaanid „Misterioso“ (2008), „Veresüü paine“ (2010), „Intimus“ (2011, kodanikunime Jan Arnald all) ja „Koos mäeharjale mingem“ (2012).
Понравилось, что мы предложили?