Книги, похожие на «Monika Rahuoja-Vidman, Ära kriimusta end vastu unistusi»

Enn Vetemaa 1967 a. ilmunud Pillimees on tema teine lühiromaan peale Monumenti (1965). Suuresti jätkab autor tellimuskunsti ja ühiskonnakriitilisuse teemal. Romaani peategelane kirjutab oma õpetaja kohta hävitava artikli ning elab seda raskelt üle tegeledes enesepõletamise ja -haletsusega. […]Aga mina ei ole ju marionett! Ja tema – kaugeltki mitte Suur Traaditõmbaja!… Miks ma nii üldse mõtlen? Jutus, tema jutus on oma loogika küll. Kindlasti on Karrikul parem, kui mina teda ründan. Parasjagu leebelt, ja mitte ka liiga leebelt. Aga siiski, siiski – midagi on selles kõiges viltu, ma tunnen seda. Südamega tunnen. Ei, ma parem siiski ei astu Karriku vastu välja.[…]

“See on tegelikult üsna tavaline, loomulik kiusatus astuda oma elust kõrvale, rongilt maha. Teha väike paus, vaheaeg, eemalduda tuttavast, omaks saanud värvidest, puudutustest, mürast – ja puhata. Lihtsalt puhata. Omaenda elust. Seda tunnevad aeg-ajalt paljud, kui mitte me kõik. Minu meelest peaksime neil teemadel rohkem rääkima, sest nii tunneb too anonüümne müüjanna, see kuulus saatejuht ja kohe päris kindlasti su endised kooliõed ja nende mehed. Ainult et mina täitsin oma soovi, andsin kiusatusele järele. Ja sain oma tahtmise, koos kõikide tagajärgedega.”Romaan „Eesti veri“ on isikupärane tugev teos, mis uurib teravmeelse huumoriga isikliku elu võimalikkust lähituleviku Eestis. Ennekõike just naise keha otseselt puudutavaid otsuseid, aga ka teatud majanduslike, tööalaste ja poliitiliste valikute kaalu ning nende tagajärgi inimestele.Raamatu peategelane Eeva kirjutab poliitilisi kõnesid opositsiooni suurimale parteile, mida juhib tema ema. Samal ajal on ta isiklik elu ühe meeletu eksperimendi tõttu karile jooksmas. Kõige taga tuksleb Eeva püüd trotsida neoliberaalset maailma, mille vastu ta tuliselt sõna võtab ja kust ta väljapääsu otsib. Vabadusel on aga väga kõrge hind. Sest vabadus pole kunagi olnud reegel, vaid alati erand.See on Eesti, kus noor peaminister Vamps keelab esimese asjana ära raseduse vabatahtliku katkestamise, mis romaani sündmustiku ka käivitab. Enam hullemaks minna ei saa, arvavad Eesti elanikud. Kuid küünikud vastavad, et saab. Hullemaks saab alati minna. Ja lähebki.

Kui Joe Goldbergi raamatupoodi astub kirjanikukarjäärist unistav kena piiga, teeb mees otse loomulikult seda, mida teeks meist igaüks – guugeldab nime krediitkaardil.New Yorgis elab vaid üks Guinevere Beck. Tal on väga avalik Facebooki konto ja ta säutsub lakkamatult, nii et Joel on käes kogu vajalik informatsioon: sõbrad kutsuvad teda lihtsalt Beckiks, ta käib Browni ülikoolis, elab Bank Streetil ja täna õhtul läheb ta ühte Brooklyni baari. Ideaalne paik, kus „juhuslikult“ kohtuda.Joe haarab nähtamatult totaalse kontrolli Becki elu üle ja seab asjad nii, et tüdruk leiab end vältimatult tema ootavate käte vahelt. Saanud varitsejast kallimaks, muudab Joe end Becki täiuslikuks meheks, eemaldades samal ajal järjekindlalt kõik teel seisvad takistused – isegi kui see tähendab mõrva.„Sina“ on hoiatav lugu sellest, kui avatud oleme me kõik praegusel supervõrgustatud digiajastul jälitamisele ja manipulatsioonile. Ja ometi on seda pea võimatu käest panna – igaüks meist võiks olla Beck. Või … Joe.Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann soovitab: “Juba esimesel leheküljel tõmbab peategelane meid kaasa, ja kuigi see on tõeliselt tülgastav tegelane, ei saa raamatut naljalt käest panna enne, kui viimane lehekülg loetud."