Книги, похожие на «Gerda Kroom (koostaja), Anekdoodid ja toostid»

Pole vist olemas inimtüüpi või eluala, kelle kohta „Anekdoodipiiblist“ ühtegi anekdooti ei leiaks. Oma jao saavad advokaadid, arstid ja asotsiaalid; õpetajad, hullud ja ämmad; kalamehed, jahimehed ja muidumehed; kool ja kirik … On musta huumorit ja poliitiliselt ebakorrektseid – kõike on! Naermise hõlbustamiseks on anekdoodid paigutatud teemade kaupa tähestiku järjekorras.

Vanaks saamine on vältimatu. Ainus, mis aitab sellega leppida, on selle üle naermine. Naer aitab unustada kõike, mida ei taheta mäletada, ent mäletatakse siiski. Sellesse kogumikku on kokku kogutud kõige paremad naljad vananemise ja vanainimeste kohta. Kuna nad on kirja pandud ja raamatu kujul, siis pole isegi vanainimestel võimalik neid ära unustada…

Ärge parem küsige, mitu nalja „Kõlu kullas" on – keegi pole neid jaksanud kokku lugeda. Võibolla kümme tuhat? Igatahes ühtede kaante vahele need ei mahtunud, tuli kaks köidet teha. Et lugejat kuidagigi järje peal hoida, on naljad teemade kaupa grupeeritud ja tähestiku järjekorras esitatud. Eriteade heledapäistele: blondiininaljad leiab B tähe alt.

Lastele seda raamatut ei soovita, aga lapsevanematel on seal küllaga lugemist ja äratundmist: kas keegi võib üldse öelda, et ta pole pidanud oma võsukese pärast punastama või käigu pealt mõne „kurejutu“ välja mõtlema?! Õnneks kaob häbiõhetus vanemate palgeilt ruttu ja pisut piinlikust seigast saab hea lugu, mida edasi rääkida. Just sellised anekdoodid on Erkki Kõlu kokku kogunud. Juku kõrval astuvad üles ka Mannid, vanaisad-vanaemad, onud-tädid ja loomulikult isad-emad.

"See raamat viib sind värvikale reisile taksojuhtide sisekosmoses aset leidva argipäevase absurdi, huumori ning teinekord ka tragöödia radadele. On ju kõigile teada, et taksorooli keerajad puutuvad oma töös kokku väga erinevate inimeste ja maailmadega, satuvad seiklustesse ning paljud neist on ka ise vägagi omapärased karakterid. Takso on märgiliseltki mitmefunktsiooniline ja mitmetähendusliku olemusega. Takso kui ühenduslüli algpunkti ja eesmärgi vahel, takso kui abivahend kuskile jõudmiseks, kõikvõimalikes kohtades käimiseks, kuskilt tulemiseks. Takso kui olukorra või aja päästja, teinekord ka elupäästja – seda nii kaudses kui vahel ka lausa otseses mõttes. Taksot võib vaadelda kui laeva, mis kruiisib erinevate maailmade vahel – maailmast, kus asud praegu, maailma, kuhu soovid minna. Selle sümboolse laeva kiiluvees segunevad veealune ja veepealne maailm. Veealune ehk allmaailm: kus toimuvad hämarad asjad, patuelu ning öised sündmused, kus elavad koletised ja veidrad elukad, ja veepealne maailm, kus käiakse töö ja kodu vahet, aetakse igapäevaseid asju ja elatakse igati kombekalt ning kõik tundub normaalne ja inimesed ontlikud. Taksolaeva kaptenil, kes algelist teleporditeenust pakub, on samuti palju rolle, mida tööpäeva jooksul tuleb sujuvalt sisse-välja lülitada. Taksojuht peab olema teenindaja, probleemilahendaja, abiline, psühholoog, kriisitöötaja, ja nagu siinsetest lugudestki lugeda, tuleb esineda veel kümnetes väga kummalistes rollides. Taksojuhid peavad tegelema seksiteenuste otsijatega, veavad surnuid, päästavad lemmikloomi ja võtavad vastu sünnitusi. Need on vaid mõned käesoleva raamatu hetkedest.