Книги, похожие на «Aleksei Beljakov, Alla Pugatšova elu ja imelised seiklused»

Usun, et iga inimene sünnib ilma elusa loomuga – võib-olla sellepärast ongi elu surnuna surmast raskem taluda. Kui aga lootus kaob – mitte nii, et kaob ja läinud ongi, vaid tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab hommikul, ja sureb … ja nõnda iga päev, kuni päevadest saab kuu ja kuudest aasta ja aastaidki võib juba kümnetesse jagada, kaotab inimene iga lootuselinnuga ka tükikese iseendast, aga ei saa ju nõnda olla, et nii peabki olema? Aigi Vahingu esikromaan Valik räägib paranemisest. Paranemisprotsessi mõõnadest ja tõusudest, saavutustest ja tagasilangustest. Valik ei anna vastuseid, esitab aga terve rea küsimusi, ning ärgitab lugejat küsima ka endalt: on´s elu piinadega hädavajalik või saab teistmoodi ka? See on nagu viitsütikuga pomm, ütleb kirjastaja Tiina Ristimets. Plahvatusohtlikult aus ja imetlusväärselt julge teos paranemisprotsessist. Aigi Vahingult on ilmunud terve rida kolumne, intervjuusid, reportaaze, esseesid (1996-2009) erinevais Eesti väljaannetes. Valik on autori esikromaan ning räägib puhastumisest. Vahing on New Yorgi välispressikeskuse liige ning töötab hetkel vabakutselise ajakirjanikuna ja varikirjutajana. Autor elab Brooklynis, New Yorgis.

Enam kui suurepärane mälestusteraamatja ajalehe New York Timesmüügihitt profitennisest – „Avatult“ onkaasakiskuv lugu ühe märkimisväärsemehe sama märkimisväärsest elust.Andre Agassi tulevik oli kindlaksmääratud juba enne seda, kui ta võrevoodistvälja kasvas. Agassi, keda olitennisetšempioniks lihvinud nõudlik jatujukas isa, võitis 22aastaselt oma esimesekaheksast suure slämmi auhinnast, mistõi endaga kaasa rikkuse, kuulsuse jatennisemaailma kõrgeimad auavaldused.Kuid nagu Agassi käesolevas raamatuspaljastab, oli ta väljaspool tenniseväljakutõnnetu, segaduses ning oma suurtesaavutustega pidevalt rahulolematu.Ta kirjutab siiralt varajasest edust ningebamugavast suhtest sellega, abielustfilminäitleja Brooke Shieldsiga, kasvavasthuvist heategevuse vastu, jutustablugejale haaravalt, äärmiselt detailseltparematest ja halvematest aegadest omasäravas karjääris.

Ivar Stukolkin oli esimene Eesti ujuja, kes jõudnud olümpiavõiduni. Samuti on ta jäänud tänaseni meie kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks – Moskva mängudel 1980.aastal oli Stukolkin 19-aastane. Ja kõige noorem on ta olnud ka tippspordist loobujate seas, lahkudes suurest spordist 25-aastaselt. Täna seob teda spordiga kuulumine Eesti Olümpiavõitjate Kogusse ja rotatsiooni põhjal on ta alates 2007.aastast kandnud kogu presidendi tiitlit. Kolm kõrgharideust omandanud Eesti ujumisajaloo esinumber võtab sedagi ametit talle omase tõsidusega.

Depressiooni põdeva, kuid meeleheitlikult „normaalsust” ihkava Rachel Culleni suhted ei õnnestunud, karjäärivalik osutus valeks ning ainsaks toetuspunktiks elus oli alkohol ja šokolaad. Vaimsete piinade nõiaringis sipeldes tõmbas ta jalga vanad jooksutossud.Mõte, et ta võiks olla „jooksja”, polnud talle varem pähegi tulnud, ja kui ta end esimest korda liikvele minema sundis, teadis ta, et see toob kaasa vaeva ja valusid. Ta ei aimanudki, et see samm võib teda ka terveks ravida.Läbi kogu teose, mis sisaldab ka Racheli päevikusissekandeid alates teismeliseajast, kui ta veel jooksmisega ei tegelenud, kuni Londoni maratoni läbimiseni, küsib ta endalt, kas ta suudab tõesti oma deemonite eest ära joosta.„See raamat on imeline tõestus selle kohta, kuidas sport võib elu muuta.”– Louise Minchin, BBC ajakirjanik ja saatejuht

Tõlkinud Jana Linnart Toimetanud Kristiina Ainelo Kujundanud Siiri Timmerman 348 lk Kirjastus Tänapäev 2013. aastal šokeeris 29-aastane Edward Snowden maailma, kui lahkus Ameerika Ühendriikide luuresüsteemist ja paljastas, et USA oli salaja loomas vahendeid kõigi telefonikõnede, SMS-ide ja e-kirjade sanktsioneerimata jälgimiseks. Selles raamatus räägib Snowden esimest korda, kuidas ta aitas seda süsteemi üles ehitada ja miks otsustas selle avalikustada.