Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Paulo Coelho, Alkeemik»

Francesca Zappia
„Mängime „Kahtkümmet küsimust”."„Okei. Aga seekord esitan küsimusi mina.”„Olgu.”„Kui ma enne viiendat küsimust ära arvan, olen tõsiselt pettunud.”Ta naeratas ja ütles: „Ära tule solvama.”„Kas sa oled elus?”„Jah.”„Kas sa elad siin?”„Jah.”„Kas ma tunnen sind?”„Jah.”„Kas ma mõtlesin su välja?”Alex oli harjunud hullusega.Ta ei olnud valmis normaalsuseks.Tuleb välja, et reaalsus on tihtipeale teistsugune, kui paistab – mõnikord tahetakse ka päriselt kurja. „Mõtlesin su välja” on lugu Alexist, abituriendist, kes ei oska vahet teha päris elul ja luuludel.Alexi iga päev on võitlus selle nimel, kuidas eristada tegelikkust ja väljamõeldut. Sõjas skisofreenia vastu on Alexi relvadeks vankumatu otsusekindlus, fotokas, ennustuskuul ja tema ainus liitlane (omaenda väike õde) ning eesmärgiks püsida täie mõistuse juures piisavalt kaua, et saada sisse ülikooli. Ta on oma väljavaadetes võrdlemisi optimistlik, aga siis algab kool ja ta kohtab Milesi.Kas ta ei kujutanudki Milesi ette? Enne kui Alex seda taibatagi jõuab, on ta endale leidnud sõbrad, käib pidudel, armub ja kogeb kõiki tavalisi teismeeaga kaasnevaid katsumusi. Aga Alex on harjunud olema hull. Ta ei ole valmis olema normaalne.Francesca Zappia naljakas, mõtlemapanev ja liigutav esikteos, mille jutustaja on täiesti ebausaldusväärne, paneb lugejad aplalt lehti keerama ning pead murdma, mis on päris ja mis väljamõeldis.Oma debüütromaanis jätab Zappia lugejad läbinisti ebausaldusväärse jutustaja meelevalda, aga tänu Zappia detailitruudusele on teos täis ehedaid tegelaskujusid. – BooklistAlex on humoorikas, liigutav ja otsusekindel tegelane ning tema lugu on mitmetahuline ja põnev. E. Lockharti „Me olime valetajad” ja Matthew Quicki „Õnneteraapia” austajad hindavad seda nüansirikast pilguheitu püüdesse elada normaalset elu ja tulla toime vaimuhaigusega. – Voice of Youth Advocates (VOYA)Kui armastus ei võidagi kõike, siis aitab see kindlasti paremini taluda lahinguid. Nauditav ja omanäoline raamat. – Bulletin of the Center for Children’s BooksLugejat köidab Alexi sardooniline hääl ja kiire dialoog. – Publishers Weekly
Edward Frederic Benson
"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni kõrval tähtsaima 20. sajandi alguse inglise õuduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamõisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresüü rahuneda ei luba, rõskete surnuaedade kõdunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale õõvastava atmosfääriga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide kõrgmäestikes elunevaid jälke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja õnnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psühholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga välja joonistatud karakterid, ängistav ja unenäoline atmosfäär, midagi varjamata edasi antud ja hästi visualiseeritud õudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepõlvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."
Reijo Mäki
Turu linnas asuva baari põrandal lebab kuulidest puretud laip: vihatud ja kardetud kohalik pätipealik on surnud. Oranži mütsiga püstolikangelane lahkub sõnatult.Kolm aastat hiljem kohtab eradetektiiv Jussi Vares suvefestivali melus vana tuttavat, ekspolitseinik Eero Prännit, kellel on lahendamata jäänud kuriteo kohta värsket teavet. Seejärel kaob Pränni nagu tina tuhka.Segapundart lahti harutades kogeb ja näeb Vares nii mõndagi. Saatuslikku performance’i-kunstnikku, gangsteritriot Kurikka külast, grillipidu, kus maisitõlviku asemel kasutatakse käsigranaati. Ja väga õrnas kohas on neli sentimeetrit jääkülma terast.Reijo Mäki Varese-sarjas on varem eesti keeles ilmunud „Kolmeteistkümnes öö” (2005), „Kollane lesk” (2006), „Hard Luck Cafe” (2007), „Aprillitüdrukud” (2009), „Kolme jalaga mees” (2012), „Šerif” (2014) ja „Indiaanlane” (2016).
Понравилось, что мы предложили?