Книги, похожие на «Rafael Sabatini, Ajaloolised ööd, III osa»

Norman Rhodes, Hannah Swenseni puhutine kavaler teatab, et ostisRhonda Scharfilt, kohaliku apteegi kosmeetikaleti teenindajalt, maja. Takavatseb hoone lammutada ja ehitada koos Hannah’ga kujundatud unistuste maja.Hannah on sellest veidi ehmunud, eriti kuna ta sõrmusesõrm on ikka veelvägagi tühi …Kui Hannah läheb koos oma emaga majja jäänud kraami kokku koguma, siisleiavad nad mõne vaimustava mööblitüki, lapiteki … ja Rhonda Scharfilaiba. Leitakse ka väga erilise õhtusöögi jäägid ja üks Cooke Jari kuulussidrunibeseekook. Nüüd sõltub juhtumi uurimine Hannah’st ja alustada tulebtema enda pagaritöökojast.Sisaldab üheksa ainulaadset küpsise- ja magustoiduretsepti!Joanne Fluke’i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud ligi 20 menukatkrimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikatelõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika. Varem oneesti keeles ilmunud “Mõrv šokolaadiküpsistega”, “Mõrvmaasika-vahukooretordiga” ja “Mõrv mustikamuffiniga”.

Romaan üliõpilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahhisarja 12. köites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tänava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) järelejäänud paberite hulgast leitud lühiromaani.Temaatiliselt on uues Täheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarännuulmet, postapokalüptilisi maailmu ja veel palju muudki.Kogumiku lood:Lew R. Berg: «Musta Roosi vennaskond»Siim Veskimees: «Asteriuse kodutee»Maniakkide Tänav: «Au ei olegi vaja» («Saladusliku tsaari» järg)Manfred Kalmsten: «Põgeneda Rottidelinnast»Helena Alexandra Altroff: «Defectis»Catherine Asaro: «Virmalised neljal häälel», tõlkinud Iris-Barbara JeletskiRaul Sulbi lugu Jules Verne'ist, «150 aastat „Erakordseid reise“»Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Provintsitüdruk Germinie tuleb Pariisi ning satub teenijannaks vanapiiga preili de Varandeuil’ juurde, kes temasse kiindub. Armastust ihkav abiellumisväljavaateta neiu pühendab kogu oma headuse ja helluse naabripoiss Jupillonile, ent lapsest sirgub mees ja Germinie armub temasse ennastunustavalt. Sellest armastusest saab Germinie hukatus. Kirjanikest vendade Edmond (1822–1896) ja Jules (1830–1870) de Goncourti romaani aluseks on nende kunagise teenijanna traagiline elukäik, millest nad kuulsid alles pärast tolle surma. Kui raamat 1865. aastal ilmus, sai see nördinud vastuvõtu osaliseks, sest esimest korda oli romaani peategelane teenijanna, inimene lihtrahva hulgast. Hiljem tunnustati teost kui esimest naturalistlikku romaani prantsuse kirjanduses.