Книги, похожие на «Artur I. Erich, Äike»

George Sandi (Armandine-Aurore-Lucile Dupin, 1804-1876) külaromaan «Väike Fadette» lummab meid autori siiruse ja kiindumusega oma kangelastesse sedavõrd, et meil ei tule pähegi küsida, kas need poisid-tüdrukud ka koolis käisid, kas nad ka lugeda-kirjutada-arvutada oskasid jms. Meid viiakse looduslähedasse maailma, kus külvamine, äestamine, heinategu, rehepeks ja kraavikaevamine on meeldivaks ajaviiteks, olles väga kaugel Vargamäe Andrese ja Krõõda tervist tapvast rügamisest. Prantsuse suure daami lapselikult naiivne nägemus maaelust paneb meid küll muigama, aga manab samas meile – maarahvast võrsunud eestlastele – silme ette lapsepõlve koduaia, lõhnava heinamaa, juunikuu valged ööd. Viimased selles raamatus puuduvad (sest kirjaniku kodumaal läheb suvel vara pimedaks), kuid «Väikese Fadette'i» lummuses on nad hoomatavad. George Sandi vaimseks õpetajaks oli Jean Jacques Ruousseau, kes igasugust tsivilisatsiooni üleüldse eitas ja kutsus kõiki «normaalseid» inimesi tagasi looduse rüppe. Pealegi vaimustus Sand veel Saint-Simoni utopistliku sotsialismi teooriast, mis eeldab kõrgetasemelist tootmist, töökohustuste täitmist ja kõigi inimvõimete täielikku rakendamist. Ka «Väikeses Fadette'is» pannakse kõik tegelased tööle, kuid töö pakub neile lõbu. See ka arendab ja õilistab inimesi, viies üldise heaolu ja õnneni. Oma külaromaanide («Väike Fadette», «Leidlaps Francois») tarbeks võttis George Sand kasutusele erilise stiili, omapärase lauseehituse ning esituslaadi (nn. pajatamise), mida «Väikese Fadette'i» eestinduses püüdsime ka säilitada. Ja veel. Meil on kaksikute probleemist nii vähe kirjutatud, et neile, kel kodus kaksikud, on see raamat lausa kohustuslikuks lektüüriks. Lauri Leesi

„Poldarki” sarja lugejad on nautinud häirimatut õnne, mis valitseb neile armsaks saanud Rossi ja Demelza suhetes. Paraku koguneb selle abielu kohale pilvi, kui Prantsusmaalt sõjavangist päästetud noor mereväeohvitser Demelzasse meeletult armub. Prantsusmaa-retke järel sõjakangelaseks kerkinud Rossil tuleb isikliku elu murede kõrval maadelda George’i süveneva vaenulikkusega: vana Agatha surmaeelsed sõnad on tekitanud tolles piinavaid kahtlusi. Naabritevahelised pinged süvenevad, kui Ross otsustab lõpuks ikkagi kandideerida alamkotta, ohustades George’i parlamendiliikmekohta.Nende intriigide taustal hargnevad teised, niisama põnevad. Mida teeb George’i kahtluste hajutamiseks Elizabeth? Kuidas läheb teineteisest lahutatud Morwennal ja Drake’il? Mis juhtub Osborne’ide majas, kui sinna saabub abiliseks Morwenna noorim õde Rowella? Kuidas võitleb saatana kiusatustega Emma Tregirlsisse armunud Sam? Mismoodi saavad erineva elustiili põhjustatud raskustest üle Caroline ja Dwight?Neli jõekäärus ujuvat luike esindavad melanhoolse Rossi silmis nelja naist, kellega tal on tulnud viimasel ajal ühel või teisel moel kokku puutuda.

Waterloo lahingust koju tagasi pöördudes jääb Windleshami markii kauni leedi Esther Hastingsi tõttu mõneks ajaks veel Londonisse. Armas, süütu Sedela, kes tunneb markiid juba lapsepõlvest saadik, kuuleb tema vana hoidja käest, kui nurjatu leedi Esther on.Soovides markiid päästa, riietub Sedela Windle´ite perekonna vaimuks, kes ilmutab ennast ainult siis, kui neid mõni oht varitseb. Kui krahv veendub, et vaimu jutt vastab tõele, veenab Sedela teda korraldama suurt pidu, millest võtaksid osa kõik tema mõisa töölised. Leedi Esther asub kätte maksma.