Книги, похожие на «Joyce Jemison, Ahvatlev šantaaž»

Eduard Vilde 1913. aastal ilmunud jutustus.

Lepavere külas on elu soikunud, noored ammu linna kolinud ja kohale jäänud vaid eakad inimesed. Mõis, kunagine koolimaja, seisab juba kaheksateist aastat tühjalt ja laguneb. Ootamatult saabub oma esiisade mõisa kunagiste parunite Saksamaal elav järeltulija ning talle hakkavad Lepavere loodus ja vaikus meeldima. Mees ostabki mõisa ära ja hakkab sinna rajama välismaa vanuritele puhkekodu. Selle tegevuse käigus tekivad sakslasel kontaktid kohalike elanikega ning sünnib ridamisi nii koomilisi kui traagilisi situatsioone.

Tänapäeva 2013. aasta romaanivõistlusel ära märgitud töö peategelane Heli teeb oma suvilas suurpuhastust ning avastab sahtlist paki vanu kirju ja päevikuid. Järjepanu hakkavad meenuma elu mitmeks aastaks määranud sündmused ning saatustmuutev juhuslik peoõhtu, kus ta leidis püsiva austaja, kes oli teisest rahvusest ja teiskeelne. Pärast valestimõistmisi, pärast väiksemaid ja suuremaid tülisid, teineteisele haigettegemisi nad vastu kõigi sugulaste tahet siiski abielluvad. Aga see pole Heli murede lõpp, vaid algus …

«Puuviljanoppijad» kuulub kirjaniku romaaniloomingu algperioodi. Teose esimene osa jutustab hooajatööliste orjalikust vaevanägemisest ameeriklasest farmeri puuvillaväljadel, mis neile ei anna midagi peale kõige viletsama peatoiduse ja kaltsude; koristustööde lõpul ei jätku kõigil sõidurahagi uue töökoha otsimiseks, nii et kahel mehel tuleb pidada piisava summa saamiseks surmajuhtumiga lõppevat «indiaani duelli». Raamatu teises osas näeme peakangelast Galesi pagaritööstuses; siingi on tingimused lausa talumatud ja otse kisendavad otsustavate muudatuste järele. Nende sissejuhatusena elame kaasa kelnerite edukale streigile. Teose lõpposas tegutseb Gales suure veisekarja saatjana sadade kilomeetrie taha, neilt eredalt kirjutatud lehekülgedelt õhkub võltsimatut avaruse- ja vabadusetunnet, autori suurt armastust looduse vastu, tema kõikehõlmavat humanismi.