Книги, похожие на «Tiit Tarlap, Aegade julm laul»

Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.Ent Arleni ja Jardiri pingutused viia sõda deemonite juurde ähvardavad nüüd tuua lõpu kõigele kalliks peetule – tulekul on sülem. Sõja künnisel pole inimkonnal pääsemislootust, kui just Arlen, Jardir ja Arleni naine Renna ei suuda painutada oma tahte alla vangistatud deemonivürsti, et riuklik olend juhataks nad Maapõue, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Kuni nende usaldusalused Leesha, Inevera, Ragen ja Elissa üritavad koondada Vabade Linnade rahvast, algab meeleheitlik rännak sügavikku, kurjuse lätetele.„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise Deemonite sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.

Kui endale elus kohta otsiv Madeleine Maxwell võetakse tööle Saint Mary ajaloouuringute instituuti, avastab ta peagi, et instituudi üsnagi tavapärase fassaadi taga käib hoopiski iseäralik tegevus, nimelt ei uuri seal töötavad ajaloolased lihtsalt minevikku, vaid nad käivad ise seal, kusjuures seda ei nimetata ajarännakuks, vaid tähtsate ajalooliste sündmuste uurimiseks nende kaasajas. Tööde eesmärk on mineviku tähtsündmusi täpselt vaadelda ja dokumenteerida ning selle kaudu leida vastused paljudele ajaloos vastuseta jäänud küsimustele … ning sealjuures ise ellu jääda! Üsna varsti selgub, et tarvitseb astuda üksainus vale samm ja ajalugu annab vastulöögi. Selge on ka see, et rinda pista ei tule üksnes ajalooga.Jodi Taylor, kes on kirjutanud kümmekonnast raamatust koosneva Saint Mary kroonika, ütleb enda kohta, et oma lähedaste, õpetajate ja tööandjate pahameeleks elas ta aastaid oma mõtetega kusagil kaugel, kuni viimaks tabas teda õnnelik äratundmine, et unistusi tuleks kuidagi ära kasutada, ja ta haaras sulepea. Aga seda, mida ta tahab hakata tegema siis, kui on suureks kasvanud, ei tea ta endiselt.

„Sügistrummide“ teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Teda juhatab edasi Fiona, kelles avanevad ootamatud küljed. Veel kord mõjutab sündmuste käiku ka mõlemast ajastust lõplikult lahkunud Geillis Duncan. Brianna on ette võtnud eluohtliku reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda. Noortele langevad osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire’i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende armastus pannakse kõige karmimalt proovile. Kõige raskemad katsumused võrsuvad aga salatsemisest, pooltõdedest, vääritimõistmistest, mille tagajärjed osutuvad mõnikord pöördumatuks ja peategelastel ei jää üle muud kui õppida nendega elama, leida lepitust enda ja saatusega. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja uue alguse sümboliks.

Reykjavíkis mõrvatakse omaenda kodus jõhkralt noor naine. Mõrva ainus tunnistaja on tema seitsmeaastane tütar. Peagi tapetakse veel teinegi naine ja politsei on nõutu. Üks raadioamatöör saab veidraid sõnumeid, mis seovad teda mõlema mõrvaga, ning hakkab asja ise uurima. Politseijuurdlust juhtiv Huldar ja tähtsaimast tunnistajast tüdrukukese eest hoolitsev psühholoog Freyja on sunnitud koostööd tegema. Seda raskendab aga asjaolu, et hiljaaegu veetsid nad pärast kohtumist baaris ühise öö ja Huldar väitis tollal, et ta on maalt tulnud puusepp…Tippkrimikirjanik Yrsa Sigurđardóttir demonstreerib taas oma oskust luua ülimalt põnevaid köitvate tegelaskujude ja nutika süžeega lugusid. „Pärand“ kuulub esimese teosena uude psühholoog Freyja ja politseinik Huldari tegemistele pühendatud sarja.Islandi krimikirjanike kuningannaks kutsutud Yrsa Sigurđardóttiri „Pärand“ on pälvinud nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi kirjandusauhindu.

„Kolm sekundit või kolm minutit on igavik, kui sa seda ise planeerid, seda kontrollid. Samas kolm tundi, mida on nii palju rohkem, on liiga lühike, kui seda planeerib ja kontrollib keegi teine.“Ühel rahulikul hommikul Stockholmis kutsutakse Ewert Grens surnukuuri, kuhu on teiste surnukehade sekka kinnisesse ruumi jäetud üks surnud mees, kes on ülearu. Kuidas see võimalik on?Piet Hoffmann on jälle uuel mandril. Viimane ohtlik ülesanne, enne kui ta sellise elu igaveseks seljataha jätab. See tee viib ta läbi kuiva kõrbe mäslevale merele maailmas, kus inimelul pole väärtust.Kodus Rootsis ootab ja igatseb Zofia poistega oma abikaasat ja isa. Kui mees tagasi tuleb, peavad nad lõpuks ometi rahus elama hakkama. Ent selgub, et see on petlik turvalisus ning peagi tuleb kahel väikesel poisil ellujäämise eest võidelda.Elu ja surma vahele jääb KOLM TUNDI.Anders Roslundi ja Börge Hellströmi „Kolm sekundit“ oli menuraamatute edetabeli tipus üle kogu maailma. Teose põhjal tehtud film linastub 2019. aastal.Nende järgmine bestseller oli „Kolm minutit“, milles kirjeldatakse kuritegevuse lätteid ehk Kolumbia narkokaubandust kogu selle jõhkruses ja valus. Jaan Martinsoni hinnagul oli see parim 2017. aastal eesti keeles ilmunud kriminaalromaan.„Kolm tundi“ on suurejooneline ja närvekõditav järg, milles Andres Roslund laseb taas kohtuda infiltreeruja Piet Hoffmannil ja kriminaalkomissar Ewert Grensil, kes meid veelgi sügavamale kurjategijate maailma viivad.