Книги, похожие на «Грэм Симсион, Adam Sharpi parimad palad»

Hendrik Groen tutvustas end oma eelmises salapäevikus „Salapäevik. Hendrik Groen, 83 ¼ aastat vana”, mis on saanud menukiks paljudes Euroopa riikides, sealhulgas ka Eestis. Koos Everti ja teiste sõpradega klubist Vanad, Kuid Mitte Surnud püüab Hendrik oma viimaseid eluaastaid ühes Põhja-Amsterdami hooldekodus võimalikult meeldivaks teha. Mõnikord läheb Hendrikul raskeks pead püsti hoida. Õnneks on ta sule jälle pihku haaranud. Talle omase elegantse huumoriga võtab ta oma terava pilgu alla nii kaasasukad, direktsiooni, sõbrad kui ka vanaduspõlve üldiselt ega säästa seejuures ennastki.Hendrik Groeni esimene päevik ilmus 2014. aastal (eesti keeles 2016). Selle suur menu – raamatul on juba tõeline fänniklubi, tõlkeõigused on omandanud 25 maad ja varsti valmib tv-sari – ning lugejate vaimustunud reageeringud innustasid teda päevikule järge kirjutama.Lõbus ja avameelne – suure südamega lugu, see haaras mind oma eneseiroonilise huumoriga, huvitavate tegelaste ja oluliste teemadega. Igaühele, kes loodab väärikalt vananeda, on siin palju mõtteainet.Graeme Simsion, „Naiseotsingu” ja „Adam Sharpi parimad palad” autor

Pühad on saabumas. Kõik ehivad, küpsetavad ja pakivad, aga … arstid-õed lähevad tööle. Adam Kay sukeldub oma hirmnaljakates, kohati hirmsates ja vahel lausa südantlõhestavates mälestustes tagasi aegadesse Briti meditsiinisüsteemis ja kergitab kilekardinat meditsiinitöötajate pühadeaja ees.„Oh sa püha(de) vahetus!“ on armastuskiri kõigile, kes rabavad tööd tervise eesliinil. Nad võtavad vastu beebisid, lõikavad, õmblevad ja panevad kipsi – täpselt nii, nagu parasjagu vaja ‒, ning paraku eemaldavad ka ohtralt kõiksugu vigureid kõikvõimalikest kehaõõnsustest.Need kakskümmend viis pühadelugu toovad sulle pisara silma nii meditsiinitöötajate igapäevaste kangelastegude pärast kui ka ohjeldamatust naerust naljakate olukordade üle, mida haiglas ootamatult tihti ette tuleb.Adam Kay on endine arst, kellest on tänaseks saanud auhinnatud koomik ja stsenarist. Temalt on varem eesti keeles ilmunud „See teeb haiget“ (2018).

Kalle Marve leiab ennast keset vihast peretüli. Kõik, mis tundus olema terasesse valatud, laguneb üleöö. Uut elu luua püüdes sõidab ta Tallinna. Hoolimata algsetest ebameeldivustest, näib kõik laabuvat. Kuid siis satub Kalle pooljuhuslikult kuritegelikku seltskonda ning sündmused väljuvad kontrolli alt. Taavi Kangur (snd 1974) on varem kirjutanud peamiselt lühijutte ja novelle, millest mõned on avaldatud kvartaliajakirjas Algernon. Pärast lühijutuvõistlusel nii teise kui ka kolmanda koha võitmist otsustas ta, et aeg on küps raamat kirjutada. “Kõigile saab kurikaga virutada” saavutas 2010. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel II koha.

Emilia, tuntud ajakirjanik, saab ootamatult kingituse, mis viib ta tagasi noorusaega, mis oli täis armastust ja ahnet, taltsutamata kirge. Otsustades tookord, et karjäär on tunnetest tähtsam, reetis ta oma armsama. Nüüd, kaksteist aastat hiljem tuleb mees tagasi. Emilia vaevleb oletuste küüsis ega taipa, mis mehel plaanis on. Ta ei usu mehe tunnete siirusesse, seega saab tema naasmise põhjus olla vaid üks – kättemaks.

Rootsis on vallandunud enesetappude laine: noored inimesed võtavad endalt elu erinevatel hirmuäratavatel viisidel. Kõik vabasurma läinud noored fännasid muusikut nimega Nälg ja kõikide surnukehade juurest leitakse vanamoodne pleier ja kassett. Juhtumeid hakkab uurima triloogiast „Victoria Bergmani nõrkus” tuttav politseikomissar Jens Hurtig. Kunstnikust sõbra Iisaku kaudu satub Jens vabaajakeskusse, kus noored Nälja fännid koos käivad. Nende seas ka sõbrannad Maarja ja Vanja. Vanja on lapsendatud ega saa oma kasuvanematega eriti hästi läbi. Oma varasest lapsepõlvest on tal vaid üks foto. Sel pildil istub ta Pärsia vaibal. Tuleb välja, et samasugune vaip on omal kohal ka Nälja lapsepõlvemeenutustes…Sünge põnevik „Klaaskehad” kõneleb muusikast ja kunstist, ihast ja alistumisest, vihast, armastusest ja kättemaksust. Tundliku meelelaadiga tegelaskujude jälgedes liikudes viib romaani pingeline tegevus inimpsüühika tumedatesse soppidesse ja näitab, kui kaugele võib kunsti nimel minna. „Klaaskehad” on Erik Axl Sundi kurvameelsusetriloogia esimene osa.