Книги, похожие на «Baby Professor, A New Continent, a New World: Discovery and Conquest During the Age of Exploration»

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

Nagu pealkirigi vihjab, sobib „Lapsed ja natuke vanemad” nii lastele kui ka täiskasvanutele. Raamat sisaldab toredaid lookesi, mis enamasti räägivad üsna argistest asjadest. Aga et neid tuttavaid asju vaadeldakse pisut tavapäratu ja humoorika nurga alt, siis muutuvad need hoopistükkis erilisteks ja lustakateks. Näiteks kujuneb harilik poeskäik emaga mõneti kummaliseks ja naljakaks seikluseks, nohu raviks ilmuvad platsi täiesti uutmoodi ninatilgad ja nii edasi. See on nagu perevitamiin – täis parajas koguses igapäevaseid, kasulikke ja lustakaid lugusid. Need lood räägivad emadest, isadest ja lastest. Ning loomulikult jäätistest, kommidest ja sünnipäevatordist.Sandra Heidovi (snd 1976) sulest on varem ilmunud jutustus „Ema, kes armastas kaua magada”. Tema lastejutte on avaldatud ajakirjas Täheke.Raamatule on joonistanud vahvad pildid Anna Ring.

„Leelo Leevikese jõulukalendris” kohtate kõiki lastele tuttavaid Karulaane elanikke: mõmmide peret, Rebase-Rihot, Jänese-Jutat ning paljusid teisi. Selle raamatu peategelane on aga tubli jõululind Leelo Leevike, kes tahab kogu metsas jõulumeeleolu luua. „Leelo Leevikese jõulukalendris” esitatakse südamliku raamjutustuse sees 26 jõulu- ja talveluuletust: üks luuletus igaks 24 jõuluootuse päevaks, lisaks algus- ja lõpuluuletus. Luuletusi on nii tõsimeelseid kui ka lustakaid, nii et meelepäraseid salme jõuluvanale esitamiseks peaks siit leidma iga laps ja täiskasvanugi. „Leelo Leevikese jõulukalendris” leidub nii Heljo Männi juba klassikaks saanud lasteluulet (näiteks „Pääsukese näärid”) kui ka palju täiesti uusi, varem avaldamata luuletusi. Lastele pakuvad palju uurimis- ja avastamisrõõmu ka kunstnik Epp Marguste armsad ja detailirohked illustratsioonid. „Leelo Leevikese jõulukalendri” lugusid ja luuletusi loeb autor Heljo Mänd ise. Seega on e-raamatul ka kultuurilooline väärtus.„Leelo Leevikese jõulukalender” on ilmunud ka raamatuna (2005) ning kuulamisraamatuna CD-l ja allalaaditavana mp3-formaadis.Kunstnik: Epp MargusteLoeb: Heljo Mänd

Egmonti uus nooremale koolieale suunatud juturaamatute sari saab alguse siit! Esimesteks pääsukesteks on Lasse ja Maia detektiivilugude sarja kaks esimest raamatut. Martin Widmarki lihtne ja ladus keel, nutikas lugu ning Helena Willise isikupärased pildid teevad igast sarja raamatust vastupandamatu seikluse! Kümneaastasest klassikaaslastest Lassest ja Maiast on kiiresti saanud rootsi laste vaieldamatud lemmikud, kes troonivad oma raamatusarjaga juba kümme aastat Rootsi müügi- ja laenutusedetabelite tipus ning võtavad vastu ühe auhinna teise järel. Esimeses raamatus ootab lahendamist mõistatus, kus Muhammed Karaadi kullapoest kaob üks hinnaline teemant teise järel. Kõik viitab sellele, et süüdi on keegi töötajatest. Väikese Valleby linna politsei kratsib nõutult kukalt. Seetõttu pöördubki õnnetu poepidaja noorte detektiivide Lasse ja Maia poole.

Harri pilgutas Joonasele silma, torkas rätiku sees heeringa taskusse ja tegi kööki asja. Isa pani parajasti kohvimasinasse pulbrit, nii õnnestus Harril heeringas külmkappi sokutada. Ta läks tuppa tagasi ja näitas Joonasele rahulolevalt ülestõstetud pöialt. Nad hakkasid kiiruga koolikotte pakkima, kui äkki kostis köögist Ingeri hele naer. Poisid jooksid uudishimulikult kohale, kuid jäid uksel kohmetult seisma. Köögilaual rätiku peal vedeles tuttav heeringas, mida Inger, isa ja ema sõnatult tunnistasid. Inger oli hakanud kapist vorsti otsima ja avatanud sealt oma suureks üllatuseks ema uue siidisalli. Ema ahmis õhku. «Kes… kes… kes selle lollusega hakkama sai?» «Mis seal ikka pikalt arvata,» tunnistas Harri alistunult. «Eks ikka sinu vanem poeg nagu alati.» «Aga miks ometi?» oli ema nõutu. «Ma olen juba ammu igasuguste poiste tempudega harjunud, aga sellest ei saa ma tõesti aru, miks oli vaja heeringas pakkida minu teatrisalli sisse? On sinuga ikka kõik korras?» Selle peale ei osanud Harri midagi kosta. Ta ei saanud ju rääkida, kuidas asjalood tegelikult olid.