Книги, похожие на «René Lejeune, 365 päeva oma kaitseingliga»

Mina – nagu iga teinegi inimene – ei oleks kunagi uskunud, et sellisesse olukorda satun. Tihti kuuleme, et kellelgi on elus raske, aeg-ajalt kuuled, et mõni tuttav on surnud või sugulane raskelt haige, aga miskipärast keeldub inimmõistus sellist võimalust iseenda puhul tunnistamast. Ometi leidsin end istumas hallide seintega haiglakoridoris, kus mornil ilmel inimesed ringi liikusid ja valget ust vahtimas, mille taga ootas minu saatus. Peast käis läbi miljon mõtet, aga mitte ükski neist ei olnud ligilähedanegi sellele, mis tegelikult juhtuma hakkas.***Seda lugu on raske lugeda. Veel raskem on Raini raamatut käest panna. “Elus” annab sõnale “elus” uue tähenduse, isegi siis, kui pole surma nii lähedalt näinud."Mihkel RaudUsun, et elu ajalikkuse teravam tajumine sunnib inimest ELUS paremaid valikuid tegema. Oma elu hinnates, plaanides ja sättides tuletan seda endale aeg-ajalt meelde. Raini lugu lugedes mõistad seda veel paremini ja ehk hindad igat hetke oma ELUS rohkem, kui varem.Väga haarav ja liigutav lugu, väga hästi jutustatud, väga hästi kirja pandud.Peep Vain

"Adik Levin on arst. Aga ta on ka palju muud. Ta on inimene, kes teeb oma tööd südamega. Raamatus „Dr Levini tervisenõuanded“ räägib Adik Levin humaansest ehk inimsõbralikust meditsiinist, ema ja lapse tervisest ning sellest, kui tähtis on vastsündinule ema lähedus. Ühtlasi kutsub dr Levin meid üles sügavamalt järele mõtlema, mis on tervis, mis on tervislik toit ja kuidas tervislikult elada. Ta jagab soovitusi, mida oma igapäevases toitumises ja elustiilis silmas pidada, et säilitaksime tervise ja elurõõmu ka kõrges eas.„Dr Levini tervisenõuannetest” võiks saada hea käsiraamat igas peres ning väärt õppematerjal koolides. Temast leiab mõtteainet nii algaja tervisehuviline kui ka kogenud meedik."

Rooma-Katoliku Tallinna Peeter-Pauli kiriku preestrina on Argentiinast pärit isa Pedro Cervio andnud koguduse liikmetele ikka ja jälle nõu, kuidas elada nii, et meie elu poleks lahutatud kaheks eri osaks – usueluks ja argipäevaks –, vaid et need kaks poolt moodustaksid terviku. Kogumikku “Tarvis on vaid üht” on koondatud 2015. kuni 2017. aastani peetud loengud, kus isa Pedro pakub lihtsas sõnastuses praktilisi juhtnööre ja selgitusi. Näiteks vaatleb ta, mis on palve ning kuidas ja millal palvetada, kes on Püha Vaim ja kuidas ta mõjutab meie igapäeva¬elu, miks on vaja pihil käia jne. Mõned vastused tulevad Jeesuselt endalt, teised pühakutelt, kolmandad paavstidelt. Argentiinlasest isa Pedro on oma raamatu kirjutanud just eesti lugejatele ja eesti keeles. Isa Pedro Cervio on sündinud Buenos Aireses Argentiinas. Ta on õppinud filosoofiat Argentiina Katoliku Ülikoolis ja Navarra Ülikoolis Hispaanias ning teoloogiat Püha Risti Ülikoolis Roomas. Ta pühitseti Rooma-Katoliku Kiriku preestriks 2006. aastal Roomas ja ta kuulub Opus Dei prelatuuri. Enne Eestisse tulemist töötas ta preestrina Hispaanias, Paraguays ja Argentiinas. 2011. aastal kolis ta Eestisse. Ta elab Tallinnas ja teenibPeeter-Pauli katedraalis, töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis filosoofia ja ladina keele õpetajana ning Tatari Üliõpilaskodus kaplanina.

Kas oled tundnud, et tahaks oma elu paremaks muuta, aga ei tea, kust alustada ja mida selleks üldse teha tuleks?Roland Tokko raamat “12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga kõik peaksid teadma” räägib lihtsas ja arusaadavas keeles, mida eduks ja õnnelikuks saamiseks teha tuleb. Raamat annab põhiteadmised ja kasulikud nipid 12 tähtsamast valdkonnast, mida koolis ei õpetata, aga milleta edu saavutamine on väga keeruline.Roland on kokku pannud rahvusvaheliselt tunnustatud edukate inimeste teadmised ning oma kogemused, millest sina saad õppida ja alustada oma elu muutmist väikeste sammude abil.Kui rakendad ellu kasvõi mõned soovitused, hakkad varsti nägema, kui palju uusi võimalusi su ellu tuleb. Ja kui oled valmis pingutama, on lapsepõlveunistuste teoks tegemine võimalik.

“Kirjad tütrele” on aus, kohati naljakas, kuid peamiselt väga eluline sisevaade ühe noore naise emaks kasvamise teekonnale. Dagmar Lamp kogus kokku päevikukatked ning kirjad, mida ta hakkas kirjutama oma tütrele hetkest, mil rasedusest teada sai. “Kirjad tütrele ehk kuidas ma emaks kasvasin ja oma last kogemata maha ei tapnud” ei näita emadust üksnes roosilise ja mannavahuse nunnu-maailmana, lugeja ette tuuakse ka heitlused sünnitusjärgse depressiooniga, frustratsioonimomendid, aga siiski ka need maailma ja hinge paigast liigutavad hetked, mille nimel see raske teekond on ette võtmist väärt.See on sisevaade ema ja tütre kokkukasvamisse: intiimne, humoorikas, vaevaline, täis magamata öid ja lakkamatut nuttu. Kuid, mis peamine, see on raamat täis armastust.